Kui päike laskuma hakkas, heites aiale kuldse sära, naasis Emma oma õhtuse rutiini juurde. Päevane soojus püsis endiselt õhus, kuid aias oli nüüd teistsugune energia, vaiksem ja rahulikum. Emma võttis enne tööle asumist hetke vaikust nautida.
Tema esimene ülesanne oli kahjurite kontrollimine. Emma võttis suurendusklaasi ja kõndis köögiviljaridade vahel. Ta kontrollis lehti ja varsi tähelepanelikult, otsides märke lehetäide, röövikute või muude kahjurite kohta, mis võiksid tema saaki kahjustada. Kui ta leidis ühelt paprikataimelt lehetäisid, eemaldas ta need ettevaatlikult käsitsi ja pihustas kahjustatud piirkonda omatehtud küüslaugu- ja seebilahusega, mis on paljude aiakahjurite loomulik tõrjevahend.
Järgmisena pööras Emma tähelepanu pügamisele. Ta valis oma oksakäärid ja kolis tomatitaimede juurde. Ta lõikas ära imikud – need väikesed võrsed, mis kasvavad peavarre ja okste vahel –, et tagada taime energia suunamine viljade tootmisele. Ta kärpis ka kõik koltunud lehed, mis võivad olla haiguse või stressi tunnuseks. Selline hoolikas pügamine soodustaks tervislikumat kasvu ja rikkalikumat saaki.
Kui pügamine oli tehtud, oli aeg virnastada. Emma haaras mõned puidust vaiad ja nöörid ning suundus oataimede juurde. Nad olid märkimisväärselt kasvanud ja vajasid ülestõusu jätkamiseks tuge. Ta lõi vaiad iga taime kõrvale mulda ja sidus varred õrnalt nööriga vaiade külge. See tugisüsteem aitaks vältida taimede ümberkukkumist ning hoiab oad puhtad ja kergesti koristatavad.
Õhtu jahtudes keskendus Emma väetamisele. Ta segas oma kastekannu orgaanilist väetist ja jaotas selle ühtlaselt taimede vahel. See õhtune toitmine annaks neile üleöö toitainetõuke, toetades nende kasvu ja valmistades neid ette järgmiseks päevaks. Emma valis orgaanilise väetise, et tema köögiviljad oleksid terved ega sisaldaks kahjulikke kemikaale.
Lõpuks tegi Emma veel viimase kastmise. Õhtune kastmine oli pigem mulla niiskuse hoidmine kui taimede leotamine. Ta kasutas oma voolikut õrna pihustusotsikuga, pakkudes kerget udu, mis hoiab taimed öö läbi hüdreeritud, ilma seente kasvu soodustamata.
Kui ülesanded olid täidetud, puhastas Emma oma tööriistad ja tagastas need kuuri, hoides korda, mida ta väärtustas. Ta tegi veel viimase jalutuskäigu aias, hinnates oma juurviljalapi rahulikku ilu loojuva päikese all. Paistis, et taimed seisid veidi kõrgemal, lehed veidi pöördusid, et päevavalgust tabada.
Emma õhtune rutiin seisnes nii oma aia hooldamises kui ka sellega ühenduse loomises. Iga hoole ja tähelepanuga tehtud ülesanne aitas kaasa tema loodud õitsvale ökosüsteemile. Aiaväravat sulgedes tundis ta sügavat rahulolutunnet ja ootusärevust tulevaste saakide suhtes.